23 aastaselt alustasin ja jätkan siiani oma õpetajateekonda flamenkotantsu õpetajana. See sobis mulle, sest olin ise õppinud vaid läbi otsese õpetamise meetodi. Mulle meeldis saavutada liigutuslikku täpsust ja ühtsust ning kuulda kiitust, kuidas minu rühm tantsib nagu üks inimene. Alles 25-aastaselt TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias tantsukunsti õppides kogesin, mis on loovtants ja improvisatsioon ning tutvusin teiste õpetamismeetoditega. Ümberorienteerumine oli raske. Tegelikult suisa ärevust tekitavalt hirmutav, kuid väga arendav ja vajalik, et olla õpetajana mitmekülgsem. Lisaks olles seotud kahe kunstivaldkonnaga (maali- ja tantsukunstiga) otsin lahendusi, kuidas need kaks üheks loovust arendavaks ja teineteist toetavaks tunniks vormida.
